Poodides on müügil palju erinevaid väetiseid ning on raske on valida, millised väetised sobivad taimedele. Miks ei tohiks näiteks kevadväetist panna taimedele sügisel ja kas kartuliväetis sobib ka maasikatele?
Peale selle postituse lugemist oled väetiste alal palju targem ja tead täpselt millist väetist oleks just sinu taimedel vaja.
Miks on vaja taimi väetada?
Taimed vajavad kasvamiseks päikesevalgust, vett ja mineraalaineid. Taim ei pruugi kõiki vajalikke toitaineid saada mullast kätte, siis võib pidurduda taime kasv, lehed muutuvad kollaseks, taim on vastuvõtlikum kahjuritele, viljad ei kasva suureks jne.
Iga kasvuhooajaga väheneb mullas olevate toitainete hulk. Selleks olekski vaja anda mullale toitaineid tagasi, et taim saaks kasvada.
Mida tähendab NPK?
NPK on lühend kõige tähtsamatest toitainetest taimedele.
Lämmastik (N)
Lämmastik on toitaine, mida taim vajab oma kasvuks kõige rohkem. Lämmastikku on taimel vaja kogu kasvuperioodi jooksul.
Lämmastik aitab taimel võrsuda, kasvatada taime juuri ja varsi ning on abiks viljade kasvamisel
Fosfor (P)
Fosfor on eriti tähtis juurte ja võrsete kasvamisel. Isegi kui fosforit on mullas piisavalt, siis taim ei pruugi seda kätte saada.
Kaalium (K)
Kaalium reguleerib vee tasakaalu taimes. Tänu kaaliumile suudab taim omastata paremini ka teisi toitaineid. Kaalium aitab tugevdada taime vastupanuvõimet haigustele ja kahjuritele ning aitab taimedel üle elada põua perioodi või külma talve.
Kõik elemendid on taimele tähtsad, kuid neid tuleb anda erinevatele taimedele õiges vahekorras.
Millised väetised valida?
Poest võib leida kõigile taimedele eraldi väetised aga kas on vaja omada 10 kotti erinevaid väetised või piisab ainult mõnest väetisest, mis sobib paljudele erinevatele taimedele.
Roosiväetis sobib oma elementide poolest paljudele taimedele. See sobib lilledele, põõsastele kui ka köögiviljadele.
Ka kartuliväetis on mitmekülgne ning sobib paljudele taimedele. Meilt leiad näiteks YaraMila kartuliväetist, mis on küll eelkõige kartulile, kuid sobib ka teistele taimedele.
Kevadväetis on eriline oma suure lämmastikusisalduse poolest. Sama sisaldusega on ka muruväetised. Seega võid julgelt kasutada seda ka kevadväetisena, et taimed saaksid hakata kiirelt kasvama.
Rododendronid ja okaspuud on oma vajaduselt sarnased ning sellisel juhul on parem kasutada mõlemal juhul rododendronitele mõeldud väetist.
Sibulilledele väetist valides jälgi, et Kaaliumi oleks rohkem kui lämmastikku, siis tulevad sibulad suured ja õitsemisvalmis ja taimi ei ähvarda kahjurite oht. Sibulilledele võid väetist otsida ka tomativäetiste või maitsetaimedele mõeldud väetiste hulgast.
Kui valid väetist kloori vastu tundlikele taimedele siis jälgi, et väetis ei sisaldaks kloori(Cl). Klooritundlikud taimed on kartul, maasikas kui ka roos.
Sügisväetist valides jälgi, et väetises oleks võimalikult vähe lämmastikku ja rohkelt Fosforit ja Kaaliumi. Sügisel ei ole vaja, et lämmastik paneks taime kasvama, siiski on seda sügisväetises natuke, et pika sügise korral peaks taim vastu. Sügisel on taimedel vaja Fosforit ja kaaliumi, need ained valmistavad taime ette külmade tulekuks ning taim muutub tänu kaaliumile külmakindlaks ning haigustekindlaks. Fosfor aitab vartel puituda ja muutuda selle abil tugevamaks ja külmakindlamaks.
Millal alustada väetamisega?
Väetamisega tuleks alustada juba varakevadel.
Lämmastik on eriti oluline juba kasvufaasi algusest. Lämmastikku tasub juba siis maha panna kui veel isegi lumi on maas. Osa lämmastikust võib hakata lenduma mullast ning lumi seob hästi lämmastiku.
Ka sibullillede väetamine kevadel on tähtis, kui tahad ja järgmisel aastal ilusaid lilli. Sibullilled hakkavad juba kevadel uusi mugulaid kasvatama ja väetis on tähtis, et sibulad tuleksid suured ja terved.
Väetamisega tuleks oodata okaspuude, rooside, rododendronite puhul. Enne öökülmade lõppemist väetamisel võib juhtuda see, et tänu väetisele on hakanud juba noored võrsed kasvama ning öökülm võib nendele liiga teha.